neljapäev, 18. detsember 2008

Karu ja mesi

Karu istus ja puud vahtis,
talle meenus et ta mett tahtis.
Vaatas kõrgele puu otsa
ja nägi kõrgel suurt oksa.
Karu märkas muudki,
millest poldud kuuldudki.
Karu nägi oksal mett,
ning seal rippus ka kuldkett.
Karu mõtles mis ta teeb
nii pingsalt et ta aju keeb.
Karu hakkas ronima,
kuid teised hakkasid sonima.
Jänes küsis kas ta on hull,
karu vastas et on tugev kui pull.
karu ronis kaua-kaua,
ja leidis puu otsast ka saua.
Karu mõtles, küll on huvitav puu,
mis ta leab veel siit uut.
Lõpuks jõudis oksale, kus mesi,
nägi et all voolab vesi.
Karu hakkas kartma,
ja hüüdis JUMAL AITA!
Järsku oks purunes,
mesitaru murenes.
Kui karu alla prantsatas,
käis kõva matsakas.
Karu ütles et enam kunagi,
ei taha ta mett nähagi.
Sellest ajas saati,
ei ole puu otsa ronida karul mahti.

neljapäev, 11. detsember 2008

Pärdik ja prillid

Kord märkas pärdik, käes kel vanaduse päevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kuid eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud: ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seal käpalabale -
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, rämps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei jõhviväärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast - sodi taga.


1. Pärdiku nägemine halvenes ja ta proovis Prille kasutama hakata. Ta ei tulnud sellega toime, hakkas Prille kohe kiruma ja viskas need vastu maad puruks.

Tänu põikpäisele võhiklusele võib kõik hea ja kallis halvaks muutuda.

2. Pärdik ja Prillid olid tekstis nö. tegelased, kelle ümber kogu sündmus käib.

3. Pärdik kehastas rumalat ja põikpäist inimest.
4. Mäletan, et kunagi kinkis mu sõbra vanaisa talle ühe konstruktsiooni, mida ei olnud tegelikult üldse raske kokku panna. Tema oli aga nii elevil, et kui ei saanud esimese korragagi asja kokku pandud, ütles ta, et vihkab seda asja elulõpuni ja see oli niikuinii mõtetu kink.

5. Rebane-kaval, hunt-kuri, karu-tuim, tiiger-salatsev, eesel-rumal, lammas-rumal, jänes-arg

neljapäev, 27. november 2008

"Timm Thaler ehk müüdud naer"

neljapäev, 20. november 2008

Romaan

Romaan on ulatuslik, proosavormis, jutustav kirjandusteos. Sellele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.
Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil.
Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni.
Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. võrreldes arenguromaaniga liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.
Mitmeköitelisi romaanisarju nimetatakse: di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne.

Mina olen lugenud ainestiku järgi liigitades seiklusromaane, kriminaalromaane, armastusromaane, ulmeromaane.
Kuulsad eesti romaanikirjanikud on Eduard Vilde(1865-1933), A.H Tammsaare (1878-1940) ja Karl Ristikivi (1912-1977). Kuulsad välismaa romaanikirjanikud n Alexandre Dumas(1802-1870), Charles Dickens (1821-1881) '

Eduard Vilde oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
Kuulsamad teosed on "Karikas kihvti", "Külmale maale", "Raudsed käed"
Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, kes sündis Järvamaal.
Tema kuulsamad teosed on"Tähtis päev", "Vanad ja noored", "Raha-auk".
Anton Hansen Tammsaare
pildid võetud : wikipedia.org

esmaspäev, 17. november 2008

Eepika


Eepika zanrid

SUURVORMID VÄIKEVORMID
1.Eepos F.R. Kreutzwald „Kalevipoeg”
2.Romaan F. Dostojevski „ Kuritöö ja karistus" 1.Jutustus M.Twain"Tom Sawyer"
2.Novell P.Vallak "Armuleib"
3.Lühijutt
4.Valm
5.Anekdoot "Juku anekdoodid2

Põhizanrid: EEPOS ja NOVELL
Üleminekuzanrid: POEEM

reede, 14. november 2008

Kõige kuulsamad eeposed.


  1. Sumerid "Gilgameš" 27.sajand eKr
  2. Kreeklased "Ilias" eKr
  3. Kreeklased "Odüsseia" eKr
  4. Germaanlased "Beowulf" 8. sajand
  5. Prantslased "Rolandi laul" 11.sajand
  6. Hispaanlased "Laul minu Cidist" 12. sajand
  7. Venelased "Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajand
  8. Sakslased "Nibelungide laul" 13. sajand
  9. Soomlased "Kalevala" 19.saj
  10. Eestlased "Kalevipoeg" 19.saj



pilt on võetud:http://www.tulumba.com/mmTULUMBA/Images/bk/zBK980099YP888_250.jpg

esmaspäev, 10. november 2008

Määruste skeem



esmaspäev, 3. november 2008

Perno Postimees ehk Nädalaleht


"Tere armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
Kuulutan vahvalt,
kõigest, mis sünnib ilmas,
Annan teada sulle heas,
Et ka sinu rahvas teaks,
Kuida kõik maailma maad
Elavad ja tegutsevad!

Avalikud kuulutused,
Riigi käsud, seadused,
Sündinud asjad, mälesutsed
Ja kõik teised teadused,
Sündigu siin, ehk teises riigis,
Saad siin leida nende liigis,
Mis see kiri teada annab,
Iga mehe kätte kannab.

Kirkutest, laste koolist,
Põllutöölt ja harimiselt,
Mitmelt asjalt, igalt poolt,
Elajate kasvatusest:
Nende tervist, arstirohtu,
Häda ajal abiohtu,
Lugedas sa leiad siit
Aga mitte ebaviit.

Andku nüüd siis jumal sul,
Head meelt ja mõistust ka,
Jõudu, rõõmu, toidust küll,
Vaga elu elada.
Jumal saatku armust ta,
(Seda pean soovima),
Et, kui kui korra sõbraks saame,
Hästi kauaks sõbraks jääme.

esimene Eesti ajaleht , Pärnu Postimees , see ilmus aastatel 1857-1885

reede, 24. oktoober 2008

yoyoyo


täna katsetame koolis ajaveebi , jeee ,. Eesti keele tunnis on eriti äge.
Kooli arvutis on ainult piimatodete pilt :D