haru-aru, hall-all, haar-aar, haare-aare, hagu-agu, hood-ood, hais-ais, hai-ai, hoie-oie, hoos-oos, harutama-arutama, hind-ind, allikas-hallikas, hoiatus-oiatus, hajameelne-ajameelne, hirv-irv, hala-ala, hale-ale, halg-alg, harv-arv, hea-ea, heit-eit, higi-igi, hiilid-iilid, hoid-oid, hõng-õng, hädal-ädal
ädal <8: -a> pärast niitmist v karjatamist uuesti kasvanud rohi. ▪ Ädalasse kasvanud põld. Ristiku+ = ristikheina+ädal. Ädala+kasv, +lill bot. Ädal+hein
agu <16: ao, agu, .aosse ja .akku> koidueelne hämarus; koit. ▪ Tõusis ao ajal = ao+ajal. Kaob kahkjasse akku. Aost ehani. Ao+puna koidupuna
oos' <20: oosi, .oosi> geogr vallseljak
helama <50> helisema, kõlama
0 kommentaari:
Postita kommentaar